Indrek Katušin, Swedbanki kaubandussektori juht
Viimased arengud majanduses räägivad positiivsetest märkidest kaubandusele. Eraisikute hoiuste maht on suurem kui kunagi varem, kuid tarbija kindlustunne näitab nõrku paranemise märke. Tarbija kõrgem kindlustunne on prioriteet number üks. Kaks aastat on olnud majanduses äärmiselt keerulised. Jaekaubandusmahud on 2008. aasta augustist järjest langenud, eelmise aasta langus oli keskmiselt 15 protsenti. Eriti keeruline on olnud olukord spetskaupu müüvates ettevõtetes, kus langused on peaaegu kõigil ettevõtetel olnud üle viiendiku.
Eesti majandusele tervikuna oleks kasulik, kui kaubandusmahud oleksid 10-20 protsenti suuremad. Sellel aastal näeme mitmeid märke kaubandusmahtude vähenemise pidurdumisest. Teisel poolaastal on oodata mahtude (aastases võrdluses) samaks jäämist või isegi kerget suurenemist. See juhtub eelkõige tänu väga madalale võrdlusbaasile - 2009. aasta numbrid on samas suurusjärgus aastaga 2005.
Maailmapraktika näitab aga paraku seda, et kaubandusmahud taastuvad aeglasemalt kui majanduskasv - kaubanduse puhul on sees väikene viiteaeg. Sellele viitab ka viimane Rootsi suurem majanduskriis, kus esmatarbekaubanduse taastumises on viiteaeg keskmiselt üks aasta ja spetsiaalkaupade sektoris isegi kaks aastat.
Kaubandussektoris on peamiseks mahtude mõjutajaks tarbija kindlustunne, mis omakorda on mõjutatud tarbijate ootusest tuleviku suhtes.
Juba 2007. aastal hakkas ilmuma pigem negatiivseid uudiseid ning inimesed reageerisid neile vastavalt - nende kindlustunne langes ning saavutas madalpunkti 2009. aasta I kvartalis.
Üheks oluliseks mõjutajaks oli siin ka järjest suurenev tööpuudus. Praegu aga on lood vastupidised - rohkem on kuulda optimistlike sõnumeid ja ka tarbijate kindlustunne on hakanud vaikselt paranema. See aga annab kerget lootust, et ka kaubandusmahud hakkavad kasvama.
Eesti ettevõtted on raskete aegadega hästi kohanenud. Ettevõtjad on majanduslikult keerukal ajal tõmmanud kulud kokku ning lõpetanud kahjumlikud tegevused. Näiteks püütakse lahti hoida vaid kasumlikke ja potentsiaaliga poode. Samuti on efektiivsemaks muudetud oma tegevusi. Paremas seisus on ettevõtjad, kes on suutnud headel aegadel reserve koguda.
Laod on edukalt tühjaks müüdud, seda küll päris olulise allahindlusega. 2009. aastal toimunud soodusmüükide kampaaniaid ei ole Eestis varem sellises mahus nähtud. See oli aga ettevõtetele kasulik, kuna nii suudeti kahjumit teenides oma rahavood siiski positiivsena hoida.
Möödunud aastal toimis kaubandussektor paljuski vana olemasoleva laovaru peal. See tähendab aga seda, et käesoleval aastal vajavad paljud ettevõtjad uue kauba sisseostmiseks käibevahendite finantseerimist - seda siis kas omanikelt või pankadelt.
Kuidas edasi? Võtmeküsimuseks on kerkinud, kuidas tulla toime uues olukorras ja suurendada müüki. Kiire majanduskasvu aastatel nägime ju, et ära osteti praktiliselt kõik, mis lettidele pandi. Praegu on olukord vastupidine ning tarbija kaalub väga tõsiselt iga ostu.
Kuid millised on lahendused? Lihtsat ja kerget väljapääsu siin ei ole - esimesena kerkib silme ette variant, et ettevõtja peab leidma oma niši ja suutma tarbijad taas enda juurde meelitada. Ka kaup peab vastama tarbija ootusele. Kuid kas ainult see?
Minu hinnangul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond saab üksikasjadeni aru oma tegevusest ja finantsidest. Tooteportfell, ostjate portfell, hankijate portfell, poodide portfell - kõik peab väga hästi läbi mõeldud olema. Täpselt tuleb jälgida kulusid ning poodide portfelli pidevalt analüüsima.
Väga selgelt tuleb teada, mis annab kahjumit ja kust teenitakse kasumit. Tundub uskumatu, kuid veel mõnda aega tagasi paljud kaupmehed nendele küsimustele vastata ei osanud.
Otsus, kui kaua kahjumlikke poode lahti hoitakse, peab samuti tehtud olema. Sama kehtib ka tooteportfelli kohta. Kas ikka iga tootegrupp teenib tulu? Analüüsige ka hankijate portfelli. Kas saate hanketingimusi parandada ehk sisse osta täpsemalt ning vajadusel kiiresti nõutavat kaupa juurde tellida?
Äärmiselt oluliseks kujunevad sisseostud, sellel on praegu palju suurem tähtsus kui kunagi varem. Kui ostetakse rohkem kui hooajaga suudetakse ära müüa, siis pingestab see oluliselt käibevahendeid. Teisalt ei tule tarbija poodi, kus riiulid on tühjad.
Paljud ettevõtted on oma kogutud ressursid ära kulutanud selleks, et üle elada 2008. ja 2009. aasta. Kaubandusettevõtete laenumahud on 2010. aasta alguses suurenenud ja näeme, et see trend jätkub ka sügishooajal.
See on märk sellest, et kauba sisseostuks on taas hakatud rohkem laenu võtma. Senisest olulisemaks saab ka omakapitali olemasolu ning likviidsuse hoidmine. Oluline on ka omanike võime panustada ettevõttesse.
Sellises olukorras hakkavad ettevõtjad väga pingsalt jälgima marginaale. Laos on uus kaup, mille sisseostuks suure tõenäosusega on laenu võetud. Laen tuleb tagasi maksta ning seetõttu ei saa kaupa enam väga odavalt ära anda.
Seetõttu arvan, et 2010. aastal tarbijatel enam nii rõõmsaid hindu ega suuri allahindlusi oodata ei ole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olukord kaubanduses on raske, kuid märke paranemisest on. 2007. aastal nähtud mahtusid kaubandussektor ilmselt lähiaastatel ei saavuta, samal ajal on ettevõtted olukorraga edukalt kohanenud.
Soovitan kõigile ettevõtetele omada plaani B ning mitte teha üksikutest väga edukatest kuudest pikaajalisi järeldusi - pigem tasub hoida konservatiivset joont.
