Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaksid enne ostuotsust parema ülevaate toodete omadustest, sealhulgas nende vastupidavusest ja parandatavusest.
Muudatustega võetakse üle ELi direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjale kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet.
Edaspidi
tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete
parandatavusest.
Toodete parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui
lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus
nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Juhtudel, kui parandatavushinne ei ole
asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja
hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta.
Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside
kohta.
Lisaks nähakse ette, et
ettevõtjad peavad kasutusele võtma
ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletab tarbijale meelde tema õigusi
kauba mittevastavuse korral. Kui tootja pakub toodetele vastupidavusega seotud
müügigarantiid, tuleb selle kohta esitada tarbijale teave ühtlustatud
märgistuse kaudu, et tagada info parem arusaadavus ja võrreldavus.
Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtne teade
tarbija õigustest.
Praktilised juhised ELi tootegarantiide teatise ja märgise kohta leiate meie juhiste lehelt: Praktilised juhised ELi tootegarantiide teatise ja märgise kohta Küsimused ühtlustatud teate ja märgise kohta
Kes paneb
paika ühtlustatud teate vormi ja sisu? Kas riik või on ELis ühtne blankett?
Ühtlustatud teade on välja toodud komisjoni
rakendusmääruses 2025/1960 ja seletuskirja lisas 1. See tähendab, et ühtlustatud
teate sisu on kokku pannud Euroopa komisjon.
Kas see tuleb
panna kuskile välja või anda tarbijale küsimise peale? Kas digitaalselt või
paberil?
Teadet ei anta küsimuse peale, vaid see peab olema
proaktiivselt ja nähtavalt kuvatud enne tarbija sidumist lepinguga. Eelnõu
seletuskiri täpsustab, et ühtlustatud teade tuleks esitada hästi märgatavalt,
näiteks pilkupüüdvalt paigutatud plakatil poe seinal, kassade juures või
veebimüügi korral üldise meeldetuletusena kaupa müüva ettevõtja veebisaidil.
Ühtlustatud teadet peab olema tarbijatel kerge ära tunda ja mõista ning
ettevõtjatel kerge kasutada ja taasesitada.
See, kas ühtlustatud teade tuleb esitada digitaalselt või
paberil, sõltub müügikanalist. Rakendusmääruse I lisa täpsustab, et lepingute,
välja arvatud internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingute
puhul on ühtlustatud teade kas värviline või mustvalge. Ühtlustatud teate
miinimsuurus on A4, kuid see võib olla trükitud suuremas formaadis (A3, A2,
A1). See tähendab, et teade peab olema füüsiliselt väljas näiteks plakati näol.
Internetipõhise kasutajalidese kaudu sõlmitud kauglepingute puhul on ühtlustatud
teade seadusest tuleneva vastutuse kohta värviline. Seega peab teade olema
nähtavalt veebilehel.
Kas see kehtib
vaid nutitelefonidele ja tahvelarvutitele või kogu elektroonikale?
Ühtlustatud teate kohustus on üldine. See kehtib nii
elektroonikale kui ka digitaaltoodetele, mida iseloomustab digitaalne sisu. Direktiivi
põhjenduspunktis 19 on selgitatud, et digitaalne infosisu tähendab andmeid, mis
on toodetud ja tarnitud digitaalsel kujul, nagu arvutiprogrammid, rakendused,
mängud, muusika, videod või tekstid, sõltumata sellest, kas neile pääseb ligi
allalaadimise kaudu või voogedastuse abil, füüsilisel andmekandjal või muul
moel. Digitaalse infosisu tarnimise lepingud peaksid kuuluma direktiivi
kohaldamisalasse. Kui digitaalset infosisu tarnitakse füüsilisel andmekandjal,
nagu CD või DVD, tuleks seda lugeda kaubaks direktiivi tähenduses.
Eelnõu seletuskiri selgitab, et digitaalne sisu on andmed, mis on koostatud ja
mis antakse üle digitaalsel kujul. Ka seletuskiri tunnistab, et mõiste on lai,
hõlmates näiteks arvutiprogramme, rakendusi, video-, heli- ja muusikafaile,
digimänge, e-raamatuid või muid e-väljaandeid. Digitaalne teenus on teenus, mis
võimaldab tarbijal digitaalsel kujul andmeid luua, töödelda või salvestada või
neile juurde pääseda või mis võimaldab jagada tarbija või teiste digitaalse
teenuse kasutajate üles laaditud või loodud digitaalsel kujul andmeid või teha
nendega muid toiminguid. See võib hõlmata teenusena pakutavat tarkvara, nagu
video- ja helifailide jagamine ja muu failide majutamine, tekstitöötlus ja
mängud, mida pakutakse pilvandmetöötluse keskkonnas ja sotsiaalmeedias. Lisaks
on digitaalseks teenuseks voogedastusteenused (Netflix, Spotify), samuti
digi-TV, sotsiaalmeediateenused (Instagram, Facebook), veebipõhised numbrivabad
isikutevahelise side teenused (WhatsApp, Zoom) jne. Digitaalse elemendiga asi
on vallasasi, mis sisaldab digitaalset sisu või digitaalset teenust või millega
selline sisu või teenus on ühendatud sellisel viisil, et selle puudumise korral
ei täidaks asi oma otstarvet. Need võivad olla näiteks nutiseadmed (nutiteler,
nutikell), tarkvara sisaldavad kodumasinad ja mänguasjad,
navigatsioonisüsteemiga auto jne.
Kas ühtlustatud teade ja märgis antakse kauplejatele ette
või peavad nad ise selle looma?
Hetkel eelnõu ega seletuskiri seda ei täpsusta, kuid edastasime
küsimuse ametnikule, kelle vastust me veel ootame.
Millised on
keskkonnahoidlikud kättetoimetamisviisid? Eestis jalgrattaga viimast miili ei
tehta muidu kui Boltis/Woltis. Kas seda on mõeldud või et saad valida, et su
toode on juba kasutatud karpi pakendatud?
Direktiivi
põhjenduspunktis 37 on selgitatud, et ettevõtjad peaksid teavitama tarbijaid ka
keskkonnahoidlike kättetoimetamisvõimaluste olemasolust, kui see on kohaldatav.
Kohaldatavus tähendab, et sellise teabe edastamine on kohustuslik juhul, kui
ettevõtja keskkonnahoidlikke kättetoimetamisvõimalusi üldse pakub või
võimaldab. Keskkonnahoidlikud kättetoimetamisvõimalused võivad olla näiteks
kauba tarnimine kaubajalgrattaga või elektrilise veokiga või saadetiste
ühendamise võimalus.
Keskkonnahoidlik kättetoimetamisviis tähendab
transportimist, mitte pakendamisviisi.