Teet Puusepp.
Eesti Pank, maksete ja sularaha osakond.
Sularaha kõrvale on lisandumas juba mõne aasta pärast selle digitaalne vaste – digieuro. Kavandatava õigusraamistiku järgi saab digieurost samasugune seaduslik maksevahend nagu praegu on sularaha. See tähendab, et maksevahendina peaksid üldjuhul seda vastu võtma kõik elektroonilisi makseid aktsepteerivad kaupmehed.
Uue
makseviisiga kohanemine nõuab ettevalmistusi, kuid kaupmeeste vaatest võiks
digieuro vähendada maksekulusid ja anda suuremat kindlust, et maksed saavad
toimuda ka võimalike katkestuste korral. Näiteks kui pole elektrit või kui sideühendus on katkenud ja kliendil pole
ka sularaha, et ostu eest maksta.
Digieuro pakuks
praegustele väljastpoolt Euroopat pärit kaardiskeemide Visa ja MC ning Euroopa
piirkondlike makselahenduste, nagu Wero ja Bizum kõrvale veel ühe võimaluse
elektrooniliselt maksta. See oleks Euroopa enda lahendus, mida saaks kasutada
ühtmoodi kõigis euroala riikides pealinnadest kaugemate maapiirkondadeni.
Suurem valik aitaks kaupmeestel vaos hoida ka teiste elektrooniliste maksete
vastuvõtmise kulusid. Väiksemaid kulusid peaks tagama eelkõige konkurentsi
suurenemine. Lisaks on digieuro õigusraamistrikus kavas piirata teenustasusid,
mida makseteenuse pakkujad võivad kaupmeestelt digieuromaksete vastuvõtmise
eest küsida.
Euroopa Keskpank
ja euroala riikide keskpangad arendavad digieurot koostöös erasektoriga ja see
on mõeldud avaliku hüvena. Eesmärk on tagada, et majanduse toimimiseks
vajalikud maksed oleksid alati kättesaadavad ja töökindlad nii kauplustes,
e-poes kui ka inimeste vahel.
Nagu sularaha,
emiteeriks ka digieurot Euroopa Keskpank, kuid sellega saab maksta
digitaalselt. Digieuro ühendaks sularaha ja elektroonilise makse omadused: muu
hulgas saaks sellega teha makseid ilma internetiühenduseta (offline). Selliste
maksete privaatsus oleks sularahamaksetega sarnane: tehingu üksikasju teaksid
üknses maksja ja saaja.
Kaupmehe jaoks
tähendab digieuro eelkõige uue makseviisi lisandumist praeguste kõrvale.
Eurosüsteemi eesmärk on olla digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks valmis 2029.
aasta teises pooles, seda eeldusel, et vajalik õigusraamistik võetakse vastu
selle aasta lõpuks.
Digieuro kasutamiseks ei pea kaupmees ise euroala
keskpankadega suhtlema, sest makseid vahendaksid pangad ja teised makseteenuse
pakkujad. See tähendab, et ka edaspidi tuleks kaupmehel digieurode vastuvõtuks
pöörduda oma kodupanga või makseteenuse pakkuja poole. Kaupluses toimuks
maksmine tavapäraselt makseterminali või kassasüsteemi kaudu. E-poes saaks
klient valida makseviisiks digieuro ja kinnitada makse oma digieuro rahakotis
või pangarakenduses. Digieuromaksed, sealhulgas võrguühenduseta maksed,
arveldataks kohe. See annaks kaupmehele makse õnnestumisel kindluse, et raha on
laekunud. Ja nagu juba mainitud, pakuks võrguühenduseta maksmine lisavõimalust
võtta makseid vastu ka sidehäirete korral.
Mida kaupmees
peab tegema?
Praegu ei ole
kaupmehel digieuro pärast vaja oma makseterminali, kassasüsteemi või e-poe
makselahendust muutma hakata. Digieuro kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised
nõuded on veel väljatöötamisel, neid on oodata hiljemalt 2027. aasta lõpus. Kuid
juba on alanud ettevalmistused, et 2027. aasta teisest poolest katsetada
digieuro testversiooniga maksmist piiratud keskkonnas ja piiratud osalejatega.
Testimises osalevad esialgu ainult keskpankade töötajad ja keskpankade
töötajatele teenuseid, näiteks toitlustamist pakkuvad kaupmehed.
Kaupmeestel tasub digieuro arengutel silm peal hoida,
kuigi praegu pole veel vaja konkreetseid ettevalmistusi teha. Oluline on teada,
et digieuro ei tähenda olemasolevate makseviiside kadumist, vaid et sularaha,
kaardimaksete ja teiste makseviiside kõrvale lisandub veel üks võimalus.
Digieuro kasutuselevõtu lähenedes jõuab teave vajalike ettevalmistuste kohta
kaupmeesteni pankade ja teiste makseteenuse pakkujate kaudu.
