Taani on sõlminud laiapõhjalise poliitilise kokkuleppe toidukaupade käibemaksu langetamiseks alates 2028. aastast. Kui seni oli Taani ainus Euroopa Liidu riik, kus toidule kehtis Eestist veelgi kõrgem maks, siis pärast selle otsuse jõustumist jääb Eesti oma 24-protsendilise määraga liidu kõrgeima toidu käibemaksuga riigiks. Eesti Kaupmeeste Liidu sõnul seab see surve alla nii inimeste igapäevase toimetuleku kui ka kodumaise toidutootmise konkurentsivõime.
Taani eraldab toidukaupade inflatsiooni pidurdamiseks alates 2028. aastast
6 miljardit Taani krooni aastas. Laual on kaks varianti: toidu üldise
käibemaksumäära langetamine seniselt 25 protsendilt kuni 20 protsendini või
puu- ja köögiviljade käibemaksu kaotamine nullini. Lõpliku valiku aluseks olev
analüüs valmib 2026. aasta teises pooles. Eestis kehtib toidukaupadele ühtne
24-protsendiline käibemaks, mis ei tee vahet, kas tegu on esmavajaliku toidu
või muu kaubaga.
„Seni oli Taani ainus Euroopa Liidu riik, kus toidule kehtis Eestist veelgi
kõrgem käibemaks. Nüüd, kui Taani on otsustanud seda langetada, jääb Eesti 24
protsendiga Euroopa liidu kõrgeima toidumaksuga riigiks. See on esikoht, mille
üle ei maksa uhkust tunda.“, ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele
Peil.
Eesti ei jää üksi mitte ainult Taani kõrval. Toidukaupade hinnatõusu
leevendamiseks on käibemaksu viimase aasta jooksul langetanud pea kõik
lähiriigid: Läti langetab juulist puu- ja köögiviljade, piima, muna, linnuliha
ja leiva käibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile, Rootsi poolitas toidu
käibemaksu ajutiselt 12 protsendilt 6 protsendile ning Soome alandas oma määra
aasta algusest. Eesti on selles seltskonnas ainus, kelle toidumaks püsib
muutumatult 24 protsendi juures.
Toidu käibemaks on üks väheseid makse, mida iga inimene maksab iga päev, ja
mida kõrgem on määr, seda valusamalt tabab see leibkondi, kelle eelarves on
toit suurim kuluartikkel. Kui Euroopas keskmiselt kulutab pere toidule 17%
sissetulekust, siis Eestis on madalama sissetulekuga leibkondade kulutustest
toidu osakaal üle 30%. Kõrge käibemaks ja kallid sisendhinnad teevad Eesti
toidu kalliks, samal ajal kui tihe konkurents jaekettide vahel hoiab hinnad nii
madalal kui võimalik – maksukoormust ei suuda toidukauplused oma 2%
kasumimarginaali juures inimeste eest ära kanda.
„Meie lähinaabrid – Läti, Soome ja Rootsi – on toidu käibemaksu just
langetanud, nüüd teeb sama otsuse ka Taani. Euroopa liigub selgelt inimeste
toimetuleku leevendamise suunas, Eesti aga vastupidises. Toit ei ole
luksuskaup, vaid esmavajadus. Kui selle maksukoormus on Euroopa Liidu kõrgeim,
mõjutab see otseselt inimeste ostujõudu. Toidukauba müügimahud on Eestis
langenud juba neli aastat. Samal ajal tuleb meeles pidada, et konkurents Eesti
jaekettide vahel hoiab hinnad nii madalad, kui sisendkulud ja maksud seda
võimaldavad. Kui maks on kõrge, ei saa ka lõpphind olla madal,“ ütles Peil.
Läti kogemus näitab, et maksulangetus jõuab ka päriselt hinnasildile. Läti
Maaülikooli teadlaste analüüsi järgi kandus pärast puu- ja köögiviljade
käibemaksu langetamist üle 88 protsendi maksumuudatusest tarbijahindadesse ning
hinnalangus osutus pikaajaliseks. Samal perioodil kasvas Läti puu- ja
köögiviljasektor kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt: toodangu väärtus
tõusis 46 ja eksport 77 protsenti.
Eesti Kaupmeeste Liit on varem teinud ettepaneku langetada põhitoiduainete
käibemaks 24 protsendilt 13 protsendile. Liidu hinnangul on see kiire ja
sihitud meede, mis aitaks leevendada hinnasurvet just nende toodete puhul, mis
kuuluvad iga inimese igapäevasesse ostukorvi.
Lisainfo:
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liit
nele.peil@kaupmeesteliit.ee
+372 5663 4434
Foto/allikas: Priit Mürk/ERR